How video production affects student engagement: an empirical study of MOOC videos

Lugemispäeviku kolmas osa.

Artiklis kirjeldatakse uuringut, milles vaadata 6,9 miljoni video andmeid. Kõik videod pärinesid edX’i neljast erinevast kursusest.

Tulemused

• Lühemad videod on kaasahaaravamad kui pikemad.
• Video on kaasahaaravam, kui juhendaja vahepeal ilmub ekraanil.
• Video tehniline kvaliteet ei ole alati nii oluline, tähtsam on isiklik lähenemine.
• Video köidab rohkem tähelepanu kui see on nt KHAN academy’i animatsiooni stillis (võrreldes nt tavalise presentatsiooniga).
• Lühike video sobib vaatajatele rohkem, kui kvaliteetne (high quality) loengu salvestus.
• Juhendaja peab videos rääkima suhteliselt kiiresti ja entusiastlikult.
• Õppija suhestub erinevalt loengu salvestusse ja õppevideosse. Õppijad vaatasid õppevideosid mitu korda ja ainult 2-3min, mis viidab sellele, et nad keskendusid enda jaoks olulisematele osadele.

Soovitused

• Pannustada ettevalmistusfaasis korralikult planeerimisele, et üks video ei oleks pikem kui 6min.
• Kui salvestatakse presentatsioon ja juhendaja kommentaarid eraldi, tuleb video töötlemise käigus juhendaja osa lisada videole.
• Teha video mitteformaalses keskkonnas.
• Tuleb kasutada videos erinevaid visuaale ja rääkida sujuvalt.
• Kui juhendaja soovib salvestada oma loengut, peab ta meeles pidama, et video oleks lühike.
• Teha juhendajatele koolitusi, et nad oskaksid kõnelda entusiastlikult ja sujuvalt ilma pausideta.
• Loengute puhul tuleks arvestada sellega, et neid vaadatakse ainult ühekorra, õppevideote puhul aga sellega, et neid saaks vaadata mitu korda.

Uuringu metodoloogia

Valiti kõikide toonaste organisatsioonide pakutud kursused (st MIT, Harvar ja UC Berkeley) ja üritati valida erinevate valdkondade kursused. Kahjuks sügisel 2012a olid kõik kursused matemaatika- ja/või teadusteemalised.

Video vaatamise puhul analüüsiti järgnevaid andmeid: kasutajatunnus, video ID, vaatamise algus ja lõpp, video vaatamise kiirus, mitu korda vajutati play ja stop nuppu ning kas ülesanded tehti ära kohe peale vaatamist. Kuva videod hakkasid automaatselt mängima kohe kui õppija tegi videot sisaldava lehe lahti (seejärel pani ta antud lehe kinni või läks mujale edasi), ei arvestatud selliste juhtudega, mil vaadati videot 5sek ja vähem.

Õppija kaasatuse mõõtmiseks analüüsiti, kui kaua õppija vaatas antud videot ja kas ta tegi videoga seotud ülesande ära 30min jooksul peale vaatamist.

Video omadustest uuriti selle pikkust, kui palju video jooksul räägiti, video tüüpi (loeng, õppevideo, muu) ning kus kohas video tehti (slaidid, KHAN, stuudio, klassiruum jne).

Minu kogemused

Õppevideosid olen pidanud tegema mitmes erinevas aines. Kõikidel puhkudel kasutasin salvestamiseks veebikoosoleku tarkvara – enamasti Zoomi, aga viimast korda katsetasin ka Google Meeti. Ekraanil toimuvat kommenteerisin ja oma nägu näitasin videos ka – kas allpool paremas nurgas või tervel ekraanil, selle puhul salvestasin oma juttu eraldi ja hiljem monteerisin teiste video osadega kokku. Monteerimiseks kasutasin algul Shotcut’i ja hiljem iMovie’t. Lihtsamaks monteerimiseks sobib iMovie väga hästi, lisaks pakub huvitavaid teksti (title) efekte. Greenscreen’i kasutamiseks tundub Shotcut parem olevat, kuid mul puudub pikem kogemus.

Vahescreenide tegemiseks kasutasin canva tarkvara (canva.com). Tasuta versioonil on oma piirangud, kuid lihtsamate töödega saab väga hästi hakkama. Suurem probleem on, et tasuta versioonil puudub läbipaistva taustaga PNG salvestamise võimalus – selleks tuleb võtta kasutusse teine tasuta tarkvara või soetada pro konto.

Nagu enamus tudengeid olen ka mina lisanud videotele interaktiivseid elemente, kasutades H5P tarkvara.

Viited:

Guo, P. J., Kim, J., & Rubin, R. (2014). How video production affects student engagement: an empirical study of MOOC videos. L@S ’14: Proceedings of the First ACM Conference on Learning @ Scale Conference (lk 41–50). Association for Computing Machinery. https://doi.org/10.1145/2556325.2566239

Effective Educational Videos: Principles and Guidelines for Maximizing Student Learning from Video Content

Lugemispäeviku teine osa.

Video kui meetod on saanud üheks oluliseks hariduse osaks. Paljud uuringud on näidanud, et selline vahend võib õppimise tõhusamaks muuta. Kuid ka videol on oma vead. Näiteks, tudengid tihti ei hooli pikadest videotest. Et video oleks tõhus, on vaja arvestada järgnevaga

• kognitiivne koormus
• õppijate kaasamine
• aktiivõpe

Kognitiivne koormus

Kognitiivne koormuse teooria järgi on igal õppimiskogemusel kolm aspekti. Esimene on seesmine koormus. Madal seesmine koormus on nt sõnapaaril (blue = sinine). Grammatikal on vastupidi kõrge seesmine koormus, sest selle puhul tekivad seosed mitmel tasemel. Teine aspekt on ülesandespetsiifiline koormus. See koormus on oluline selleks, et jõuda soovitud õpiväljundini (nt analüüsi või võrdluse tegemine). Kolmas aspekt on ülearune koormus. Ülearune koormus ei aita õppijal jõuda soovitud väljundini, vaid tekib tihti valesti disainitud õppe puhul.
See tähendab, et õppe loojal tuleks vältida ülearust koormust, kuid samal ajal arvestada õppimiskogemuse seesmine koormusega. Selle põhjus on töömälu piiratud maht, aga tuleb kõigepealt läbi töötada töömälus, et see saaks salvestatud pikaajalisse mällu.
Multimeedial põhineva õppimise teooria järgi on töömälul kaks kanalit:

• visuaalne/pildiline
• kuulamis/verbaalne

Mõlema kanali abil saab tõhusalt kasutada töömälu mahtu, kuid tuleb olla ettevaatlik, et ei tekiks ülekoormus. Selle vältimiseks, kasutatakse 4 erinevat tava.

• Signaling – tekst, märksõnad või sümbolid videos selleks, et midagi esile tõsta.
• Segmenting – suurema informatsiooni jagatakse väikesteks tükkideks, mis annab õppijale võimaluse süveneda
• Weeding – huvitav, kuid ülearune informatsioon rohitakse välja, kuna see ei aita õppimisele kaasa (nt muusika või kompleksne taust videos võib segada ja viia tähelepanu mujale)
• Matching modality – õige töömälu kanalite kasutus (nt protsessi animatsioon + samaaegne suuline seletus)

Õppija kaasamine

Õppija tähelepanu suurendamiseks on vaja, et õppevideo oleks lühike. 2014a tehtud uuring näitas, et 6 minutilisi õppevideosid vaatas lõpuni peaaegu 100% õppijaid. 9-12 minutilisi videosid vaatas lõpuni umbes 50% ja 12-40 minutilisi vaatas lõpuni umbes 20% õppijaid. See tähendab, et sobiv õppevideo pikkus on kuue ja üheksa minuti vahel.
Kõnekeele/mitteformaalse keele kasutus on järgmine tõhus viis tähelepanu tõhustamiseks. Selle põhjus on lihtne – õppija samastub õpetajaga videos, ta tunneb samal pulgal olevat. Ühtlasi on vaja, et õpetaja videos räägiks suhteliselt kiiresti ja entusiastlikult.

Aktiivõpe

Et õppija saaks võtta õppest aktiivselt osa, soovitatakse kasutada erinevaid strateegiasid. Esimene neist on interaktiivsed küsimused. Sellised küsimused suurendavad õppija tähelepanu mitme mehhanismi abil – vähendavad ülearuse ja suurendavad ülesandespetsiifilise koormuse (õppija keskendub õpitule ja ei ole stressis nt tuleva testi pärast), õppija jaoks on lihtsam hiljem õpitut meelde tuletada ning õppijal on lihtsam hinnata oma teadmisi peale vaatamist (õppijad arvavad, et video on vähem keeruline kui tekst ja interaktiivsed küsimused võivad tal hinnata oma arusaamist videost). Teine strateegia on interaktiivsed elemendid, mille abil saab õppija ise juhtida oma õppimist (erinevad peatükid videos, nupud, mille abil saab edasi-tagasi liikuda jne). Kolmas on abistavad küsimused – õppija õpib videost rohkem, kui ta teab, millele keskenduda. Viimane soovitus on, et õppevideo oleks ainult üks osa kodusest ülesandest. Video on palju tõhusam (kui vahend), kui on see seotud teiste ülesannetega.

Viited:

Brame, C. J. (2016). Effective Educational Videos: Principles and Guidelines for Maximizing Student Learning from Video Content. CBE-Life Sciences Education, 15(4), es6. https://doi.org/10.1187/cbe.16-03-0125

Õppevideo

Minu video asub siin.

State of the Art Review of Quality Issues related to Open Educational Resources (OER)

Lugemispäeviku esimene osa.

Viimasel ajal on palju räägitud erinevates väljaannetes ning Euroopa ja riiklikes õigusaktides sellest, et avatud õppematerjalide (Open Educatonal Resources – OER) kvaliteede tagamiseks tuleks arendada kontrolimisprotsesse, et toetada OERi arendamist ja jätkusuutlikku kasutamist. Kahjuks, võrreldes e-õppega puudub arusaam ja kogemus kuidas kvaliteetne avatud õppematerjal peaks välja nägema.

Kõigepealt peame aru saama sellest, mis on avatud õppematerjal. Esimesena kasutati väljendit “Avatud õppematerjal” 2002. aastal UNESCO korraldatud üritusel “Forum on the Impact of Open Courseware for Higher Education in Developing Countries”. Üritusel soovitati definitsiooni: “The open provision of educational resources, enabled by information and communication technologies, for consultation, use and adaptation by a community of users for non-commercial purposes” (UNESCO, 2002). Mina tõlgiksin selle umbes nii: OER on avatud ligipääsuga hariduslikud materjalid, mida saab vaadata, kasutada ja kohandada mitteärilistel eesmärkidel.
McAndrew, Santos et al. (2009) järgi on OER enamasti digitaalsed varad (nt muusika, pildid, sõnad, animatsioon), mis on loogiliselt järjestatud ning kursuse looja antis selle välja avatud litsentsiga.
Pirkkalainen & Pawlowski (2010) väidavad, et OER on mistahes digitaalne vahend, millel on vaba ligipääs ja seda saab kasutada hariduslikel eesmärkidel.

Teiseks peame mõistma, mis on kvaliteet.
Camilleri et al järgi on kvaliteetse materjali tunnused:

• efektiivsus – kui otstarbekas ja taaskasutatav on materjal ning kui suur on selle hariduslik väärtus
• mõju – kui tõhusaks materjal (selle eesmärk ja/või kontseptsioon) osutub, mis sõltub selle rakendamisest ja kasutamisest
• kättesaadavus
• täpsus – vigade puudumine
• kõrge kvaliteet

Autorite soovitused kvaliteedi tagamiseks

1. Välja tootada kvaliteedi normid ja märgised. Palju on uuritud kvaliteedi tunnuseid, kuid see ei ole viinud ühtsete kvaliteedi standartide loomiseni.
2. Kvaliteetsete repositooriumite kataloog (Euroopa tasemel). Selline kataloog/loend oleks vajalik selleks, et eristada kvaliteetse materjalid mittekvaliteetsetest.
3. Avatud materjalide kasutamise edendamine. Tuleb uurida, kuidas õigest kasutada ja kasutama hakata OERi erinevates organisatsioonides.
4. OERi kvaliteedi tunnustamine. Organisatsioonid peaksid viima oma materjalid vastavusse ECTS nõuetega.
5. Jälgida materjalide korduvkasutust. Autorid soovitavad teha andmebaasi edukate autorite, organisatsioonide ja materjalidega. Seejärel oleks võimalik jälgima kui palju materjale kasutatakse mitu korda.
6. Tugevdada kasutajate omavaheline koostöö. Potentsionaalsed toimetajad peavad aru saama, kuidas ja miks taaskasutada avatud materjale, mis on selle eelised ja puudused.

Viited:

Camilleri, A. F., Ehlers, U.-D., & Pawlowski, J. (2014). State of the Art Review of Quality Issues related to Open Educational Resources (OER) (EUR 26624 EN). European Commission. https://doi.org/10.2791/80171

McAndrew, P., Santos, A., Lane, A., Godwin, S., Okada, A., Wilson, T., Connoly, T., Ferreira, G., Buckingham Shum, S., Bretts, J. (2009). OpenLearn [CS4] research report 2006-2008. http://oro.open.ac.uk/17513/

Pirkkalainen, H., & Pawlowski, J. (2013). Global Social Knowledge Management: From Barriers to the Selection of Social Tools. Electronic Journal of Knowledge Management, 11(1). http://www.ejkm.com/issue/download.html?idArticle=379

Õpileping

Teema

Soovin rohkem teada saada õppevara loomisest.

Soovin uurida, millised on tulevikutrendid.

Parandan oma veebitundide (videoülekande) sisu kvaliteeti.

Eesmärgid

Võtan kasutusele mõne repositooriumi.

Teen kodutööd ja grupitöö nii kvaliteetselt, et sellest oleks päriselt kasu.

Strateegia

Osalen kontakttundides, kas füüsiliselt või veebis. Vajadusel vaatan loengu salvestust, et meelde tuletada, millest oli juttu.

Teen kodutööd ja ülesanded õigeaegselt.

Teen oma osa grupitööst.

Uurimiseks kasutan interneti ja TLÜ raamatukogu.

Küsin teistelt arvamust või nõu.

Vahendid

Õppejõud. Teised kursikaaslased. Internet. TLÜ raamatukogu. Abikaasa (kuna ta on tõesti väga tark). Kolleegid koolis.

Hindamine

Saan aru kõikidest kodutöödest.

Grupitöös on valminud põnev ja kasulik materjal.

Eksam on edukalt sooritatud.

Õpileping on valminud esimese ülesandena.