Kahe õppedisaini mudeli võrdlus

I. Merrilli mudeli osad/elemendid on:

Probleem/ülesanne – peab õpilane sooritama või lahendama.
Jada – kus on ülesanded, mis aitavad probleemi lahendada. Ülesanded muutuvad järjest raskemaks.
Analüüsi – kus selgitatakse välja, mis oskusi ja teadmisi on vaja probleemi/ülesande lahendamiseks.
Strateegia – on oluline õpetajatele, et luua ülesandeid, mis seoks õpitu ja igapäeva elu. Õpilased peavad suutma kasutada oskusi ja teadmisi uues olukorras. Õpetaja peab ülesandeid disainima nii, et nende sisu oleks õppijale huvitav.
Tootmine – tähendab keskendumist lõplikule.

II. Addie mudeli osad on:

Analüüs (Analysis) – pannakse paika eesmärgid. Fookuses on õppija.
Disain (Design) – otsustatakse kõiki eesmärke, tööriistu, teste, plaane ja ressurse. Fookuses on sisu, õpieesmärgid, ülesanded, tunni planeerimine.
Arendamine (Develoment) – kasutades andmesid eelnevatest faasidest luuakse kursuse kava
Läbiviimine/rakendamine (Implementation) – tehakse viimaseid muudatusi, et tagada kursuse tõhusus. Toimub õpetajate ettevalmistus. Hinnatakse disain.
Hindamine (Evaluation) – koosneb kahest osast: kujundav ja kokkuvõtlik hindamine. Hindamine on tegelikult osa igast ADDIE mudeli elemendist.

III. Võrdlus

ADDIE mudel

• väga selgesti struktueeritud, kursuse looja teab ette kõiki samme
• esimene samm on õppijate analüüs, mis aitab kaasa kursuse loomisel
• tagasiside on oluline ja kohustuslik osa kursusest
• sobib nt selgete juhiste õppimiseks/õpetamiseks

Merrili mudeli

• probleem on keskpunktis
• õpilasel on suurem roll ja vastutus, ta õpib reaalsete probleemide näitel
• õpetaja ei pea uurima õppijate tausta
• tagasiside ei ole kohustuslik/olemas Merrili mudeli puhul
• sobib uute (pehmete) oskuste õppimiseks/õpetamiseks (Ilearnvlearn, 2015)

Allikad:

ADDIE mudel. (2020, 27. november). Wikipedia. https://en.wikipedia.org/wiki/ADDIE_Model

Educational technology. (2018, 16. detsember). ADDIE Model: Instructional Design. https://educationaltechnology.net/the-addie-model-instructional-design/

Ilearnvlearn. (2015, 17. juuni). Comparing Instructional Design Models. https://ilearnvlearn.wordpress.com/2015/06/17/comparing-instructional-design-models/

Talent LMS. (2018, 29. oktoober). ADDIE Training Model: What Is It and How Can You Use It?https://www.talentlms.com/blog/addie-training-model-definition-stages/

Tallinna Ülikool. Kuupäev puudub. ADDIE mudel. https://www.tlu.ee/opmat/eope/e_kursuse_a_ja_o_moodle/addie_mudel.html

Neljas kontakttund ja reflektsioon

Neljandas kontakttunnis rääkisime õpisüsteemi evalvatsioonist. Postituse sisu on pärit Mart Laanpere kontakttunni slaididest.

Formatiivne evalvatsioon- eesmärgiks õpisüsteemi (p)arendamine
Summatiivne evalvatsioon – eesmärgiks otsus õpisüsteemi hankimise või hülgamise kohta

Donald Kirkpatrick’i järgi on evalvatsioonil 4 taset: reaktsioon (isiklik arvamus), õppimine (õpitulemuste saavutamine), käitumine (kuidas kasutada õpitut praktikas), tulemus (kuidas muuta oma töötamine paremaks/tõhuslikumaks).

I. tase – reaktsioon
Kuidas õppijale kursus meeldis? Kuidas talle meeldisid meetodid?
Sobivateks vahenditeks kasutatakse vaatlust, intervjuud, küsimustikku.

II. tase – õppimine
Selle taseme puhul tuleb mõõta õppija teadmiste kasv enne ja pärast. Kas õpetaja nägi vaatluse ajal soovitud käitumist?
Kasutatakse testi, eksami, vaatlust, hindamisportfooliot.

III. tase – käitumine
Kuidas ja mil määral kasutavad õppijad õpitut oma praktikas?
Kasutatakse vaatlust, intervjuud.

IV. tase – tulemuslikkus
Peaks võrdlema 2 erinevat gruppi. Nt üks, mis käis meie koolitusel ja üks, mis ei käinud ning kas neil, kes on käinud saavad paremini hakkama,.

Evalvatsiooni meetodid

• eksperiment
• simulatsioon
• eksperthinnang

Andmeid saab koguda läbi

• vaatluse
• ankeetküsimuse
• intervjuu
• walkthrough (programmi kasutades kirjutab kasutaja oma arvamusi ja kommentaare)

Evalvatsiooni võivad teha õppijad, õpetajad, eksperdid, dokumendid… ja evalvatsiooni objektiks saab olla õppesisu, strateegia ja taktika (tõhusus ja toimivus), ülesanded (kui keerukad ja relevantsed need olid), hindamismeetodid ja -vahendid, interaktsioon, õppematerjalid, õpikeskkond, õppekorraldus.

Aine reflektsioon

What? (mida õppisin?)

Õppedisainiga olin varem tutvunud ainult kaudselt läbi erinevate kursuste ja koolituste. Nelja kontakttunni jooksul rääkisime erinevatest disaini osadest, kursuse ja selle õppetükkide planeerimisest ja selle ülesannetest. Igas kontakttunnis (peale esimese) kasutasime Merrilli õppimise printsiipe.
Selleks kasutasime erinevaid tarkvara lahendusi: Cmap Cloud, LePlanner, Mural, H5P jt.
Sügise jooksul pidime tegema mitu rühma- ja mitu individuaalülesannet, millest enamus oli seotud meie õppetüki prototüübiga.

So what? (ja mis sellest?)

Ülesanded panid mind tihti mõtlema, kuidas oma koolis koostan ülesandeid õpilastele. Koos ainega Õpikeskkonnad ja -võrgustikud motiveeris see mind kasutama hakkama erinevaid tarkvara lahendusi tundides. Aine üks võib-olla naljakas mõju on see, et ma teen tihemini õpilastega mõttekaarti.

Now what? (kuhu edasi?)

Oskuseid ja teadmisi saan kindlasti ka edaspidi oma elus kasutada, kas tundides või veebikursuse arendamisel, mida on plaanis teha 2021/22a. Seega arvan, et eriti õppetüki prototüübi rühmatöö oli väga oluline, sest selle peal sain harjutada, kuidas selline kursus võiks välja näha ning sain ka tagasisidet rühmaliikmete, kursusekaaslaste ja õppejõu käest.

Kolmas kontakttund

Kontakttunni algul tuletati meelde Merrilli Kivike tiigis mudel. Seejärel vaatasime üle õpitulemuste näited, mis lähtuvad Merrilli taksonoomiast ja TELL, SHOW, DO, ASK ülesande tüübid.

Esimene ülesanne, mille tegime koos, oli mõistekaardi tegemine CMapCloud’i abil. Seejärel proovisime teha mõistekaarti väikestes gruppides (2-3 liiget).
Ülesande kirjeldus: Koostage CMapCloud abil mõistekaart 10.kl. Informaatikakursuse “Tarkvara analüüs ja testimine” 3.ptk kohta: https://web.htk.tlu.ee/digitaru/testimine/chapter/kes-on-tarkvara-testija/
(Mart Laanpere loengu slaidid).

Meie grupi poolik mõistekaart.

Järgmise ülesandena katsetasime sisuloome.e-koolikotti.ee kodulehte, kus saab luua interaktiivseid harjutusi h5p abil.
Õppejõu soovitas kasutada üht järgnevatest mallidest:

Drag&Drop: https://h5p.org/drag-and-drop
Find the Hotspot: https://h5p.org/image-hotspot-question
Course presentation: https://h5p.org/presentation
Interactive video: https://h5p.org/interactive-video

Valisin interaktiivse video, kuid kahjuks peale uploadi lõppu näitas koduleht vigateadet. Kokku proovisin video üles laadida kolm korda.
Hiljem selgus, et probleem võib olla video suurus ja/või see, et sisestasin video mp4 formaadis (kuid see on lubatud). Igatahes, tehnilise abi soovitus on kasutada youtube jt teenuste linki.

Teine kontaktund

Teises loengus rääkisime David Merrillist ja tema mudelitest.

Esmased õepetamise printsiibid. Tekst: Mart Laanpere loengu slaidid. Disain: Tomáš Pavelka

Probleem/ülesanne peab olema määratud. Aktiveerimise puhul tuleb kasutada vanu teadmisi. Demostreerida saab nt õpetaja, kes näitab õppijale oskusi ja annab uusi teadmisi, et ta saaks oma probleemi lahendada. Sobivam on praktiline tegevus kui teoreetiline. Seejärel õpilane rakendab ettenäidatud oskusi ja seega saab neid kasutada (lõimida) oma igapäevases elus.

Sellel mudelil põhineb Merrilli Kivike tiigis õppedisain mudel.
Keskel on probleem või ülesanne (whole task – terviktegum). Mis koosneb mitmest etapist.
Probleemi/ülesande peab õpilane sooritama või lahendama. Tal on vaja teada sisu, eesmärki ja lõpptulemus. Jadas olevad ülesanded aitavad probleemi lahendada. Ülesanded muutuvad järjest raskemaks. Analüüsis selgitatakse välja, mis oskusi ja teadmisi on vaja probleemi/ülesande lahendamiseks. Strateegia on oluline õpetajatele, et luua ülesandeid, mis seoks õpitu ja igapäeva elu. Õpilased peavad suutma kasutada oskusi ja teadmisi uues olukorras. Õpetaja peab ülesandeid disainima nii, et nende sisu oleks õppijale huvitav. Tootmine tähendab keskendumist lõplikule.

Kivike tiigis. Tekst: Mart Laanpere loengu slaidid. Disain: Tomáš Pavelka

Õppida saab kasutades erinevaid viise.
ASK – kontrolli, kas õppijad mõistavad
SHOW – esitle, demostreeri
TELL – kirjelda
DO – rakenda eelmise juhtumi kogemust

Allikad: Kokkuvõte Merrilli “Kivike-tiigis” õppedisaini mudelist ning rakendamisvõimalustest oma töös. Vaadatud 22.10.2020. Loetud aadressil: https://ksaare.wordpress.com/2018/10/27/kokkuvote-merrilli-kivike-tiigis-oppedisaini-mudelist-ning-rakendamisvoimalustest-oma-toos/

Esimene kontakttund

Mõtteid esimesest kontakttunnist.

Kõike saab disainida, ka õpet. Eriti kui on tegemist e-õppega.

Disain algab sellest, mida oleks kliendile vaja, siis minnakse edasi. Viimane samm on müük.

Kas SimCity on õpimäng või microworld (mikromaailm)? Erinevus nende kahe vahel on see, et õpimängul on õpieesmärk, micromaailmal ei ole, kuid need saab sinna hiljem sisestada (disainida).

Kõige huvitavam erinevatest õpisüsteemidest mulle tundub Microlearning. Kui ülikooli mõte on see, et see peaks olema suhteliselt avatud ja seega kõigile, loodan, et seda formaati hakkavad kasutama ka eesti ülikoolid. Formaadi põhimõte on see, et õppija õpib ainult natuke korraga, nt 30min ja siis ta saab tükikese kraadist. Kui ta kogub piisavalt kaua, võib ta oma tükikesed vahetada päris kraadi vastu.