SAMR mudel

SAMR tähendab inglise keeles Substitution, Augmentation, Modification, Redefinition.

SAMR mudeli töötas välja Ruben Puentedura. Selle abil saab vaadata tehnoloogia mõju haridusele ja õppimisele.
SAMR mudel koosneb kahest etapist. Enhancement, kuhu kuulub Substitution ja Augmentation ning Transformational, kuhu kuulub Moditification ja Redefinition.

Substitution – asendame midagi mõne tehnoloogilise vahendiga (nt paberi asemel kirjutan Word’i).
Augmentation – tehnoloogiat kasutatakse siiski asendajana, aga lisab mõningaid täiendusi (nt Word’is saab lisada pilte, linke, teksti saab muuta kiiresti)
Modification – tehnoloogia täiendab õppimist, aga samal ajal muudab seda ka (nt tudeng teeb endale blogi, kus kirjutab oma õpingutest, teeb analüüsi, esitab oma kodutööd, mis tähendab, et ta peab olema ettevaatlik, mida ta sinna kirjutab, kuna n-ö terve maailm võib seda lugeda)
Redefinition – õppejõud peavad välja mõtlema, kuidas kasutada tehnoloogiat nii, et see võimaldaks sellist õpet, mida ei oleks vanasti saanud läbi viia (nt jagatud dokumendid, milles teevad kodutööd õppijad erinevatest riikidest; tunnid/seminarid/loengud toimuvad veebikeskkonnas).

Kasutus uuringutes

Romrell et all (2014) kasutasid SAMR mudelit m-õppimise hindamiseks (ingl mLearning – mobile learning). M-õppimine on õppimine, mis on personaliseeritud, paigutatud ja ühendatud mobiilse seadmega. Uuringus leiti, et kõige lihtsamini saab õppimisse tuua mobiilsed seadmed (ja seega m-õppimise) läbi Substitutioni (ehk asendamise). Autorid mainivad, et enne 2014 sai tehtud 3 uurimustööd, mis uurisid mobiilsete seadmete kasutamist ülesannete täitmiseks, milleks algupäraselt neid ei kasutatud.
Tuuakse näited ka mobiilsete seadmete kasutamisest teistes SAMR’i faasides.
– SMS sõnumite kasutamine teooria meelde jätmiseks. Tudengitele saadeti kaks korda päevas sõnumid ravimite kirjeldusega (augmentation)
– SMS sõnumite kasutamine üleujutuse simuleerimiseks. Tudengitele saadeti sõnumid, mille abil said nad uue informatsiooni üleujutuse kohta (modification)
– inglise keele õppimine liitreaalsuse abil. Tudengitele näidati asjade inglise keelseid nimetusi nende telefonis (redefinition).

Aldosemani (2019) uuris Saudi Arabia koolitust, mis oli suunatud õpetajatele Smart Teacher 2030 programmi raames. Programmi eesmärk on innustada õpetajaid asendama oma traditsioonilisi meetodeid Web 2.0-põhinevate õpetamise meetoditega. Koolitus kestis kokku 18 tundi ja oli jaotud 6 ossa. Iga osa kestis 3 tundi ja tegeles erineva teemaga. SAMR mudelit tutvustati 5. ja 6. kokkusaamise ajal koos TPACK’iga (ingl The Technological Pedagogical Content Knowledge). Eesmärk oli näidata, kuidas mõlemad mudelid võivad aidata tehnoloogia sissetoomist õpetamisse.

Allikad:

Fastiggi, W. (kuupäev puudub). The SAMR model. Technology for Learners. https://technologyforlearners.com/the-samr-model/

Romrell, D., Kidder, L., & Wood, E. (2014). The SAMR model as a framework for evaluating mLearning. Online Learning Journal, 18(2). https://www.learntechlib.org/p/183753/article_183753.pdf

Aldosemani, T. (2019). Inservice Teachers’ Perceptions of a Professional Development Plan Based on SAMR Model: A Case Study. Turkish Online Journal of Educational Technology-TOJET, 18(3), 46-53. https://files.eric.ed.gov/fulltext/EJ1223786.pdf

Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035

Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 on jätk Eesti elukestva õppe strateegiale 2020. Analüüs arvestab sellega, et tuleviku demograafilised muudatused, inimeste muutuvad eluviisid, kliimamuutused, globaliseerumine ning tehnoloogia areng toovad muutusi. Eelkõige mainitakse muutusi töö olemuses ja hariduses. Haridus tulevikus peab olema paindlik, et tagada inimeste võrdsed võimalused sõltumata east ja soost. Rõhutakse haridust sotsiaal- ja kultuurivaldkonnast.

Digi teema ei ole ainuke fookus. See on hoopis üks läbiv teema analüüsis.

Praegune olukord

Peatükis seletatakse lahti kolm strateegilist eesmärki ning nende tugevus ja kitsaskohad.

Strateegiline esmärk 1 “Õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldab sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel.”

Tugevused

• Eesti ülikoolid on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised, lastel on võimalik osalema alushariduses ja enamus lapsi käib lasteaias
• Täiskasvanute kõrge osalus elukestvas õppes
• Maailma mõistes kvaliteetne haridus.

Kitsaskohad

• Ei ole selge, mille eest vastutab riik, kohaliku omavalitsus erasektor haridussüsteemis
• Töötaja motivatsioon ennast harida ja tööandjate motivatsioon töötajate digioskusi ei ole piisav.

Strateegiline eesmärk 2 “Õpe on õppijakeskne ja tulevikku vaatav ning õpetajate järelkasv on tagatud.”

Tugevused

• Õppe keskpunktist on õppija
• Tänu digipädevuste ja digilahenduste taseme tõusule on haridus kättesaadavam, mitmekesisem ja tõhusam

Kitsaskohad

• On võimalik rakendama nüüdisaegsest õpikäsitus suuremas mahus kui hetkel
• Doktoriõpe ei ole atraktiivne, alustavad õpetajad tihti lahkuvad töölt, õppejõudude palk on madal

Strateegiline eesmärk 3: “Õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele.”

Tugevused

• Tänu ühiskonnas kehtivatele väärtustele ning inimeste heale funktsionaalsele lugemisoskusele ja matemaatilisele kirjaoskusele saavad paljud oma haridust pidevalt täiendada
• IT valdkonnas on üliõpilaste arv kümne aastaga kasvanud kaks korda, tervisevaldkonnas kolm korda

Kitsaskohad

• Kõik eagrupid ei omanda ühtlaselt digioskusi ja -pädevusi
• Liiga vähe inimesi jätkab õpingutega peale üldharidust, väljalangevute osakaal kutse- ja kõrghariduses on liiga suur

Sihid aastaks 2035

Igale strateegilisele eesmärgile on välja töötatud sihid aastaks 2035, millele lisatakse veel tegevussuunad. Järgneb valik mõtteid eesmärkide kaupa.

Eesmärk 1

Sihtides keskendutakse õigusele kvaliteetsele haridusele, haridussüsteemile, koolivõrgule, ühtsele Euroopa haridusele, regionaalarengul jpt.
Kui vaadata tegevussuundi, oluliseks peetakse heal tasemel taristut ja õpperuume (ka energiatõhusus), kutse- ja kõrgkoolide õiget arvu, haridussüsteemi ümberkorraldamist (III aste koondatakse suurematesse keskustesse), alus- ja üldhariduse kvaliteedi hindamis raamistiku loomist, STEAM hariduse ja STEAM praktiliste oskuste laiendamist, haridustöötajate mobiilsuse suurendamist, haridusturundese võimekuse suurendamist.

Eesmärk 2

Sihtidest mainiksin nüüdisaegset õpikäsitust, keeleoskusi, üldoskusi ja digipedagoogikat (mille puhul peavad olema haridustöötajad teadlikud selles, kuidas uued tehnoloogiad arenevad, mis on võimalused, ohud ja metoodikad ning kasutavad neid oma õppes õigesti).
Tegevussuundadest tooksin välja nüüdisaegse õpikäsituse seiresüsteemi välja arendamist, mitmekesiste õppemeetodide ja -viiside tõenduspõhise arendamise toetamist, digilahenduste arendamist ja kasutust (nt sellised, mis personaliseerivad ja mitmekesistavad õpet), eesti keele õpetamise toetamis (eesti keel kui prioriteet).

Eesmärk 3

Läbi sihtide pööratakse tähelepanu elukestvale õppele, eesti haridussüsteemile, õigusruumile ja maksusüsteemile (selleks, et tuua Eestisse uusi talente), inimeste õpivalikutele ja IT haridusele.
Tegevussuundade vahelt valisin digilahenduse loomise (läbi mille saab halata individuaalset õpiteed ja karjääri), kutse- ja kõrgharidusõpe, täiendus- ja ümberõppevõimaluste nutika spetsialiseerumise, loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia valdkona populariseerimise.

Organisatsiooni analüüs ja selle võimalused

Analüüsiks valisin ühe väikse MTÜ, mis tegeleb enamasti loodusharidusega. See tähendab, et pakutakse koolidele programmi, mis toimuvad õues (nt rabas, metsas, vajadusel haridusasutuse juures, pargis) ja eraisikutele sünnipäevaprogramme, mis toimuvad kas looduses või nende kodu juures.
Hetkel töötab organisatsioonis üks inimene, kes tegeleb programmide läbiviimisega ning mina aitan disaini ja turundusega. Harva viin läbi mõne programmi.
Kui vaadata Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035, näeme, et mitmes kohas mainitakse huviharidus ja mitteformaalset haridust. Eesti (kui riigi) eesmärk on, et huvi- ja mitteformaalne haridus oleks üks kõrgel tasemel osa haridussüsteemist. Arengukava toob esile muudatused ning täpsustab mõningaid termine. Nt IT haridus, digipedagoogika, (õppija ja õpetaja) digipädevused ja digioskused jpt. Ühtlasi on pidanud haridusasutused ja paljud organisatsioonid ümber mõtlema oma tegevused ning arendama neid, et need oleksid pakutavad ka piirangute ja distantsõppe ajal. Minu kogemust kahe erineva loodusharidust pakutava organisatsiooniga on selline, et sel ajal, mil olid koolid (st kevad 2020, sügis 2020, talv-kevad 2021, sügis 2021 – osad koolid) distantsõppel, ei mõeldud tegevustele, mis oleks saanud pakkuda tavaliste loodusprogrammide asemel. Neil periooditel olid keelatud looduses toimuvad tegevused (vahepeal oli piirang 10 inimest, mis on kahjuks paljude klasside puhul liiga väike) ja seega ei olnud organisatsioonidel loodushariduse programmide müügist sissetulekut. Kindlasti see ei tähenda, et kõik Eestis asuvad loodusharidusega tegelevad organisatsioonid ei mõelnud arendustele. Kiire otsingu ajal leidsin nt Eesti Loodusmuuseumi materjalid ning pakutavad veebitunnid.
Loodushariduse eesmärk on saada inimesed loodusesse ja seal neile läbi viia mõned tegevused, mis on nt erinevad osad ühest teemast. Arusaadav on, et mõned loodusharidus organisatsioonid ei soovi hetkel “kolida” oma tegevusi veebi. Ühtlasi nad ei pruugi toetada nutiseadmete ja üldse tehnoloogia kasutamist looduses.
Mina teadvustan endale ka seda ohtu, kuid näen palju potentsiaali. Oma töö raames olen täheldanud, et erinevad toetused (nt KIK, RTK) on seotud väiksemal või suuremal määral EL või Eesti arengukavadega. Seega on lootus, et ka väiksem MTÜ saab osaleda nt digitaalse õppevara arendamisel. Ühtlasi on võimalik läbi veebikeskkondades asuva õppevara või õppeprogrammi laiendada oma klientide arvu. Kahjuks koolides tihi napib aega ja seega sobiksid mõnedele väiksemad ampsud, mida nad saaksid lahendada oma klassiruumides. Kuid samal ajal ei tohi unustada välja- ja õppesõite, kuid väike amps võiks toimida loodusharidus organisatsioonil kui turundusmeede. Samal ajal saaksid loodushariduse organisatsioonid arendada õppijate digipädevusi. Veebitunni raames saaksid õpilased harjutada koostööd erinevates digikeskkondades, kindlasti tuleks mängu ka digisisu loomine ja/või kohandamine.

Et kõik kokku võtta, pakuksin välja, et loodusharidus organisatsioonid ei kardaks tehnoloogiat. Hoopis võiksid nad näidata, kuidas targalt seda kasutada (nt liitreaalsus metsas/rabas). Kindlasti peaksid nende organisatsioonide juhid ja töötajad tutvuma Haridusvaldkonna arengukavaga 2021–2035 ja valima sealt kindlad suunad, et olla vääriline partner haridusasustustele ka tulevikus. Ühtlasi tuleks jälgida erinevaid meetmeid, mille teemad võivad algul tunduda veidi kastist välja olevat. Ning kui teema tundub liiga tehniline või raske, tuleks kaaluda kokkusaamist mõne haridustehnoloogiga, kes oleks nõus kasvõi lühikeseks ajaks tulema organisatsioonile appi.

Viited

HTM, 2020. Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035. https://www.hm.ee/sites/default/files/eesti_haridusvaldkonna_arengukava_2035_seisuga_2020.03.27.pdf

HARNO. Digipädevus. https://digipadevus.ee/oppija-digipadevusmudel/

Eesti Loodusmuuseum. Õppematerjalid. https://www.loodusmuuseum.ee/loodusharidus/oppematerjalid

Reflektsioon

Ülesandeks oli kirjutada lühipostitus oma kokkupuutest mõne tehnoloogiast inspireeritud innovatsiooniga.

Ausalt öeldes mõtlesin ülesande peale mitu nädalat, sest ma järelikult ajasin selle liiga raskeks oma peas. Kui juba tundus, et ei oska midagi kirjutada, võtsin appi Google’i ja trükisin sisse “tehnoloogiast inspireeritud innovatsioon”. Ja siis saingi oma vastuse ja inspiratsiooni! Umbes keset lehte oli artikkel Mart Maasikuga, kes on/oli SEB inovatsioonijuht. See ei ole väga oluline, aga see SEB tuletas mulle meelde, et kunagi 7 aastat tagasi kolisin Eestisse ja hakkasin kasutama SEB panka.

Toona oli mul juba kogemus mitme erineva pangaga. Üks oli siis minu n-ö kodupank Tšehhis, aga hiljem tegin endale uue konto ühes teises pangas. Ma ei mäleta täpsemalt miks, aga motivatsioon kindlasti oli nende hinnakiri ehk et pidin neile vähem maksma igapäeva teenuste eest. Ühtlasi oli mul kogemus ühe Sloveenia pangaga, kuhu ma pidin oma Erasmuse õpingutele ajal konto tegema. See on siis kõik väga tore, aga miks ma üldse pangast kirjutan.

Asi on lihtne. ID-kaardiga ja hiljem Smart-ID’ga sisselogimine. Ausalt öeldes, ei kasuta ma enam ID-kaarti sisselogimiseks, sest ma olen Macbook’i kasutaja ja ma lihtsalt ei saa oma ID-kaardi lugejat enam tööle. Aga toona see tundus väga tore olevat. Paned ID-kaardi arvutisse ja saadki sisselogida kasutades oma kasutajatunnust ja PIN-koodi. Enne seda, kui tahtsin oma Tšehhi panka kasutada (tegelikult pank iseenesest oli Poolast), pidin kõigepealt kirjutama oma kasutajatunnust, siis parooli ja viimaks veel PIN-koodi, mis tuli alati minu telefonile. See tähendab, et pangakonto pidi olema seotud minu telefoni numbriga. Miks on see ebamugav lahendus? Sest kui elasin hiljem Inglismaal, ei kasutanud enam oma Tšehhi numbrit. See tähendab, et ma enam ei pääsenud ligi oma pangakontole.

ID-kaardiga sisselogimine oli siis väga mugav lahendus. Aga hiljem hakkasin kasutama Smart-ID’t. Põhimõtteliselt on tegemist vana hea PIN-kalkulaatoriga. Mul endal ei olnud kunagi seda olemas, aga olen neid näinud. Smart-ID on siis selle parem versioon (vähemalt minu arvates). Telefon on meil kogu aeg taskus, seega ei ole vaja otsida mingisugust kalkulaatorit kuskilt mujalt, vaid võtan telefoni, login sisse, teen makse, allkirjastan ära (jälle oma telefonis) jne.

Täna olen sellega lihtsalt nii harjunud, et enam ei mõtle selle peale, et veel võib-olla veel 5 aastat tagasi oli see minu jaoks midagi uut ja ma innukalt rääkisin sellest sõpradele või nt Tallinna vanalinas ühe Tšehhi koori lauljatele, kellele ma ekskursiooni tegin.

Innovatsiooni juhtimine

Innovatsiooni liigid (4P)

Product – tooteinnovatsioon (organisatsioon muudab oma teenust või toodet)
Process – protsessiinnovatsioon (organistasioon muudab teenuste või toodete loomist/kättetoimetamist)
Position – positsiooniinnovatsioon (organisatsioon muudab teenuste või toodete turuletoomist)
Paradigm – paradigmiinnovatsioon (organisatsioon muudab oma mõtlemist)

Mõtteid

Vahepeal ei ole võimalik öelda, mis inovatsiooniga tegemist on (puhkusepakett on toote- ja protsessimuudatus).
Vahepeal ei ole võimalik öelda kui uudne uus asi on (auto on vana leiutis, uute materjalide kasutamine on kindlasti innovatsioon).
Innovatsioon on hulga teadmiste kaasamine olemasolevasse konfiguratsiooni.
Põhiinnovatsiooni ümber tekib palju variatsioone, kuna toote/teenuse/protsessi arendamine toimub “doing what we do, but better” põhimõttel.
Uute toodete vastuvõtmist/turule toomist võivad piirata turul valitsevad “tujud” ning turgu valitsevate firmade otsused. Nt Western Union keeldus 19. sajandil Belli leiutatud telefoni kasutamisest, sest sel ei pidanud olema väärtust. Teine näide, gaasivalgustuse tootmisfirmad tulid välja innovatsioonidega, mis aitasid säilitada selle populaarsust, isegi kui oli juba mõni aeg olemas lambipirn. Kolmas näide, Atari ja Hewlett-Packard firmasid ei huvitanud Steve Jobs’i poolt arvuti, kuigi see oli toona väga innovaatiline asi.
Vahest sunnib sektorit või tööstust muutuma väline šokk, näiteks sõda.
Innovatsioon ei ole kerge. Kas sellepärast, et ettevõttel ei vedanud (nt telesaates, kus tutvustati toodet, midagi läks valesti), ettevõtte plaanid olid liiga ambitsioonikad või halvasti läbimõeldud, või oli mõni ettevõte halvasti varustatud.
See, et ettevõte on vana (traditsiooniline) ei tähenda, et peab püsima edasi ja seda ei ohusta midagi. See, et ettevõte on aastaid tegutsenud ühes valdkonnas, ei tähenda, et ei saa oma valdkonda täitsa vahetada.
Küsimus ei ole, kas innoveerida, vaid mis viisil on see parim teha.

Veel mõtteid

Huvitav kuidas on autor mitu korda välja toonud Napster’i ja Yahoo innovaatoritena. Mitte sellepärast, et nad omal ajal ei oleks innovatiivsed olnud, vaid sellepärast, et Yahoo on tänapäeval suhteliselt vähe oluline oma valdkonnas ning Napster enam ei eksisteeri oma esialgses vormis (Napsteri puhul kirjeldab tegelikult autor firma probleeme). 2005. aastast (kolmanda versiooni väljaandmis aasta) on väga palju muutunud 🙂

Viited:

Tiid, J., Bessant J., Pavitt, K. (2005). Innovatsiooni juhtimine (lk 3-59). John Wiley and Sons, Ltd.