Viimasel ajal on palju räägitud erinevates väljaannetes ning Euroopa ja riiklikes õigusaktides sellest, et avatud õppematerjalide (Open Educatonal Resources – OER) kvaliteede tagamiseks tuleks arendada kontrolimisprotsesse, et toetada OERi arendamist ja jätkusuutlikku kasutamist. Kahjuks, võrreldes e-õppega puudub arusaam ja kogemus kuidas kvaliteetne avatud õppematerjal peaks välja nägema.
Kõigepealt peame aru saama sellest, mis on avatud õppematerjal. Esimesena kasutati väljendit “Avatud õppematerjal” 2002. aastal UNESCO korraldatud üritusel “Forum on the Impact of Open Courseware for Higher Education in Developing Countries”. Üritusel soovitati definitsiooni: “The open provision of educational resources, enabled by information and communication technologies, for consultation, use and adaptation by a community of users for non-commercial purposes” (UNESCO, 2002). Mina tõlgiksin selle umbes nii: OER on avatud ligipääsuga hariduslikud materjalid, mida saab vaadata, kasutada ja kohandada mitteärilistel eesmärkidel.
McAndrew, Santos et al. (2009) järgi on OER enamasti digitaalsed varad (nt muusika, pildid, sõnad, animatsioon), mis on loogiliselt järjestatud ning kursuse looja antis selle välja avatud litsentsiga.
Pirkkalainen & Pawlowski (2010) väidavad, et OER on mistahes digitaalne vahend, millel on vaba ligipääs ja seda saab kasutada hariduslikel eesmärkidel.
Teiseks peame mõistma, mis on kvaliteet.
Camilleri et al järgi on kvaliteetse materjali tunnused:
- efektiivsus – kui otstarbekas ja taaskasutatav on materjal ning kui suur on selle hariduslik väärtus
- mõju – kui tõhusaks materjal (selle eesmärk ja/või kontseptsioon) osutub, mis sõltub selle rakendamisest ja kasutamisest
- kättesaadavus
- täpsus – vigade puudumine
- kõrge kvaliteet
Autorite soovitused kvaliteedi tagamiseks
- Välja tootada kvaliteedi normid ja märgised. Palju on uuritud kvaliteedi tunnuseid, kuid see ei ole viinud ühtsete kvaliteedi standartide loomiseni.
- Kvaliteetsete repositooriumite kataloog (Euroopa tasemel). Selline kataloog/loend oleks vajalik selleks, et eristada kvaliteetse materjalid mittekvaliteetsetest.
- Avatud materjalide kasutamise edendamine. Tuleb uurida, kuidas õigest kasutada ja kasutama hakata OERi erinevates organisatsioonides.
- OERi kvaliteedi tunnustamine. Organisatsioonid peaksid viima oma materjalid vastavusse ECTS nõuetega.
- Jälgida materjalide korduvkasutust. Autorid soovitavad teha andmebaasi edukate autorite, organisatsioonide ja materjalidega. Seejärel oleks võimalik jälgima kui palju materjale kasutatakse mitu korda.
- Tugevdada kasutajate omavaheline koostöö. Potentsionaalsed toimetajad peavad aru saama, kuidas ja miks taaskasutada avatud materjale, mis on selle eelised ja puudused.
Viited:
Camilleri, A. F., Ehlers, U.-D., & Pawlowski, J. (2014). State of the Art Review of Quality Issues related to Open Educational Resources (OER) (EUR 26624 EN). European Commission. https://doi.org/10.2791/80171
McAndrew, P., Santos, A., Lane, A., Godwin, S., Okada, A., Wilson, T., Connoly, T., Ferreira, G., Buckingham Shum, S., Bretts, J. (2009). OpenLearn [CS4] research report 2006-2008. http://oro.open.ac.uk/17513/
Pirkkalainen, H., & Pawlowski, J. (2013). Global Social Knowledge Management: From Barriers to the Selection of Social Tools. Electronic Journal of Knowledge Management, 11(1). http://www.ejkm.com/issue/download.html?idArticle=379
TP ja HT 