III analüüs

MIS

Kuna varem ei olnud mul selge, kas soovin kasutada rada2.smartzoos.ee või avastusrada.ee keskkonda, pidin natuke uurima nende võimalusi ja kaalusin plusse ja miinuseid.
Rada2-s saab registreerida kodulehel, Avastusrada ei võimalda seda.
Avastusrada tundub palju populaarsem olevat.
Lõpuks kirjutasin Avastusraja IT-toele ning sain endale konto. Arvan, et otsustan pigem selle heaks.
Eelmine nädal korraldasin koosolekut õpetajatega, kes on annavad 6. klassis tunde. Koosolek toimus koha peal ja veebis ning oli suhteliselt lühike ja konkreetne. Rääkisime sellest, kuidas hakkab õppeprogramm välja nägema, kus täpsemalt võiksid asuda peatused/ülesanded ja mõtlesime välja, kuidas edasi minna. Plaanis on läbi käia võimalik teekond. Lisaks sellele peavad õpetajad välja mõtlema, mis täpsemalt nad tahavad oma ainest õppeprogrammi integreerida. Iga õpetaja vastutab ühe aine eest, kuid kuna üks peamistest põhimõtetest on õppe lõimimine, üritavad nad mõelda ka teiste ainetega seoste peale (nt Punane torn on seotud ajalooga, aga ülesande väljund võib olla pilt, mida õpilased joonistavad).
Ühtlasi sai paika pandud, et õpilased on väikestes gruppides.
Koosoleku lõpu poole pakkusin välja, et tervel programmil võiks olla üks terviklik väljund, mis valmiks ülesannete käigus. Hetkel on plaanitud selleks kollaaž, mis tehtaks järgmisel päeval koolis peale programmi toimumist. Õpilased teeksid selleks vajalikud pildid ülesannete ajal ning iga grupp töötaks välja ühe kollaaži. See valmib tõenäoliselt mõnes veebikeskkonnas (nt Canva või Jamboard), sest õpilased teevad pilte oma telefonidega ja seega ei oleks vaja neid printida. Pildid lihtsalt laaditakse valitud keskkonda üles.

MIS SIIS

Koosolek õpetajatega oli hädasti vajalik, sest tänu sellele saaksime lõpuks liikuda edasi. Suhtlemine õpetajatega oli mul suhteliselt raskendatud, sest mul ei olnud nende e-maili aadresse ja pidin neile kirjutama läbi ühe kooli töötaja. See on hetkel juba lahenenud. Kõige raskem töö on tegelikult õpetajate teha, sest nemad peavad välja mõtlema ülesannete tüübid, nende sisu ja seosed teiste ülesennate ja/või aine(te)ga.

MIS EDASI

Oleksin pidanud palju proaktiivsem ja ma ei oleks tohtinud oodata seda hetke, mil kooli töötaja kirjutab õpetajatele.
Koosolekut oleksin tahtnud teha koha peal, kuid see ei olnud antud olukorras võimalik. Osa õpetajaid tegi oma tunde kodust ja osa koolist.
Ootan põnevusega sisu, mille töötavad õpetajad välja. Ühelt poolt sellepärast, sest olen oodanud seda hetke, mil midagi valmib, peaaegu pool aastat. Teiselt poolt sellepärast, sest õppeprogramm saab lõpuks valmis ja selle tegemine ei vaeva mind enam.

II analüüs

MIS

Sain kokku kooli direktori ja õppejuhiga, et arutada nende lõimitud õppega seotud loodavat programmi. Põhiline küsimus oli, kas keskendume 1.-3.klassile või 4.-6.klassile. Kindel oli see, et programm toimib kui arvestust kooliastme lõpus. See tähendab, et selle peavad läbima kas 3. või 6. klassi õpilased.
Kokku oli mul tegelikult mitu kohtumist kooli töötajatega. Esimest korda kohtusin ainult direktoriga juba suvel ning rääkisime üldiselt võimalustest ja mõtetest. Talle sobib selline idee, et õpilased lahendavad linnas erinevaid ülesandeid, orienteerimiseks kasutavad nutitelefoni. Ülesannete kirjeldusi loevad ka oma nutitelefonide abil. Hetkel on plaanis kasutada rada2.smartzoos.eu keskkonda.
Uuesti kohtusime suve lõpus, mil arutasime veidi detailsemalt juba, mis sisu ja ülesandeid võiksid erinevad peatused sisaldada. Hetkeks viimane kohtumine toimus septembri lõpus, mil saime kokku ka õppejuhiga. Otsusatsime, et keskendume 4.-6.klassile. Arutasime, kuidas edasi minna ja õpetajatele läheneda.
Hetkel ei saa minna edasi, kuna mõned projektile olulised töötajad on haigeks jäänud. Kooli õpetajatel on plaanis kokku saada ühisel väljasõidul, mis toimub sügisvaheajal.

MIS SIIS

Arvan, et need kokkusaamised olid olulised, kuid natuke murelikuks teeb mind see, kui mitu korda pidin asja kooli direktorile meelde tuletama ja üks hetk pidin talle suhteliselt konkreetselt ütlema, et me nüüd peame kohtuma. Seejärel hakkasid asjad liikuma.
Hetkel olen veidi tüdinenud sellest, et asjadega ei lähe nii, nagu ma ise sooviksin. Selle tundega pean võitlmega iga nädal, sest tavaliselt nädala algul tuleb meelde, kui palju aega on jälle vahepeal möödunud. Loodan, et õpetajad saavad omavahel rääkida väljasõidul ja peale seda saame edasi liikuda.

MIS NÜÜD EDASI

Ausalt öeldes ei muudaks ma kohtumiste puhul mitte midagi. Võib-olla oleksin pidanud olema konkreetsem esimestel kokkusaamistel. Viimane kohtumine oli tegelikult väga tore ning asjalik.
Kindlasti pean kiiresti tööle hakkama kohe, kui õpetajad on omavahel asjad läbi rääkinud ning on teada erinevate ülesannete sisu. Iseenesest ei peaks see olema raske töö, juhul, kui sisu on korralikult ettevalmistatud ja läbimõeldud.

I analüüs

MIS

Plaanis oli korraldada kaks lühikoolitust õpetajatele, sest kool oli ostnud uued Chromebook sülearvutid. Koolitused ei toimunud samal kuupäeval, vaid kahel erineval esmaspäeval. Õpetajad valisid endale sobiva kuupäeva registreerimislehes.
Praktika leppisin kokku juba maikuus, mil sain kokku kooli direktoriga. Sellele järgnes kokkusaamine kooli haridustehnoloogiga.
Suvevaheaja algul sain ühe Chromebooki, millega ma pidin iseseisvalt tutvuma. Sain uuesti kokku kooli haridustehnoloogiga, kellega rääkisime sellest, miks kool otsustas just Chromebookid osta, veidi Google administ ja teistest teemadest.
Kodus logisin sisse oma google kontoga ja mitmel erineval päeval katsetasin selle toimimist (nt kui kaua selle aku kestab, kuidas erinevad programmid alla laadida, kuidas neis toimetada, kuidas kasutada puutetundlikku ekraani, kus kohas asuvad sätete nupud nt wifi, kuidas üldse selline arvuti toimib, mis on ohud, plussid ja miinused, millele pöörata tähelepanu koolis kasutades).
23.08 toimus esimene koolitus ja 30.08 teine. Koolituste kuupäevad lepiti viimasel hetkel kokku ning mind teavitati toimumisest. Esimese koolituse viisin täitsa üksi ise, teisel koolitusel osales kooli haridustehnoloog, kes soovis rääkida peale minu osa ühest teemast.
Esimese koolituse pikkus oli natuke üle 30min. Selle raames rääkisin õpetajatele oma kogemustest, arvuti ohtudest, plussidest ja miinustest. Eraldi tõin välja klaviatuuri (millel on mõned klahvid, mida ei esine nt Windows arvutitel), puutetundliku ekraani. Arvuteid ei andnud õpetajatele kätte (osales umbes 7 inimest), ainult lõpu poole, et katsetada, kas nende kooli e-maili aadress toimib õigesti ja kuidas arvuti avavaade (esiekraan) välja näeb mitme kontoga. Peale koolitust mõtlesin, et oleksin pidanud sülearvutid kätte andma ja et teen nii teisel koolitusel.
Teise koolituse pikkus oli peaaegu 1 tund. Õpetajaid osales rohkem kui esimesel koolitusel, umbes 15, ühtlasi tuli kohale ka kooli haridustehnoloog. Temaga sai kokku lepitud, et ta tuleb 30min peale koolituse algust, millest ta kinni ei pidanud ning kohe koolituse alguses hakkas ta jagama arvutid õpetajatele. Minu teemad, millest rääkisin, olid samasugused nagu esimesel koolitusel.
Teise koolituse ajal sain aru, et tegelikult ei olnud hea mõte arvutid õpetajatele kätte anda. See tõmbas nende tähelepanu, tekkisid erinevad probleemid (kuidas mina ei saa sisse logida?!) ja segas minu juttu. Ühtlasi segas haridustehnoloogi olemasolu, kes vahest soovis midagi juurde seletada ja kellele tegelikult esitati osa küsimusi.
Õpetajad jäid üldiselt koolitustega rahule, esitasi suhteliselt palju küsimusi, mis olid asjakohased ning leppisime kokku, et sügise jooksul võime uuesti kokku saada, et rääkida esile tulnud probleemidest arvutite kasutamisel.

Ühtlasi oli plaanis teha üks lühike kasutamisjuhend õpetajatele, mis on mul hetkel pooleli (puudub umbes 2 pilti selgitusega). Juhendit tegin enamasti suvel ning täiendasin peale esimest koolitust küsitu põhjal.

MIS SIIS

Hea mõte oli jagada õpetajada kahte gruppi, sest (vähemalt esimese grupiga) sai rahulikult rääkida ja nad (vähemalt esimene grupp) keskendusid teemale palju rohkem võrreldes sellega, kui oleks kõik õpetajad kohal ühel koolitusel. Järgmine kord pakuksin välja, et grupid oleks max 10-liikmelised, sest teine grupp oli natuke liiga suur.
Kuna esimese koolituse toimumisajast anti mulle teada suhteliselt viimasel hetkel, ei olnud mul koolituse kava nii hästi paigas ning pidin koolituse ajal mitu korda tagasi minema mingisuguse teema juurde, et see täiendada.
Koolituste läbiviimine ei olnud otseselt raske, sest ma olen harjunud töötama täiskasvanute inimestega ja neile seletama asju/aitama neid. Ainuke erinevus oli, et ma paljusid õpetajaid ei olnud tundnud enne koolitust.
Teisel koolitusel olid segavad faktorid kooli haridustehnoloog ning arvutid õpetajate käes, mis tegi minu jutustamise, seletamise ja keskendumise raskemaks.
Kui inimene oskab arvutiga tööd teha, ei tekita talle Chromebook mingeid probleeme. Kui ta ei oska väga hästi või lausa kardab tehnikat, ei aita teda ükski koolitus või koolituste sari.

MIS NÜÜD EDASI

Koolitusel tuleb kõigepealt rääkida teoreetiliselt ning hiljem tuleb praktiline osa.
Paremini tuleks välja selgitada, mis osa ja ajavahemik on kelle oma (mitme koolitaja puhul).
Kuna teisi inimesi ei saa väga muuta, tuleb leppida sellega, et nad võivad planeerida asju teistmoodi. Tuleb olla paindlik.
Tuleb konkreetselt öelda inimesele, et ta segab (kui olukord lubab ja see ei ole liiga ebaviisakas).
Kui on mingi asi pooleli, tuleks see esimesel võimalusel valmis teha ja mitte venitada edasi (juhend).

SWOT analüüs ja praktika eesmärkide seadmine

Minu praktika eesmärgid ja praktikale seatud ootused – mida soovin praktika jooksul saavutada

Praktika jooksul teen koostööd pm võõraste inimestega, keda näen 1-2 korda kuus.

Praktika jooksul tutvun ise kooli uute Chromebook arvutitega ja viin läbi õpetajatele lühikoolitused.

Praktika jooksul arendan koos teiste õpetajatega õppeprogrammi, milles peavad õpilased orienteeruma linnas nutitelefonide abil ja täitma erinevad ülesanded. Programm toetab lõimitud õpet ja on suunatud kas esimesele või teisele kooliastmele. Programm asub mõnes veebikeskkonnas (nt avastusrada). 

Praktikakoha kirjeldus ning praktikakoha valiku põhjendus

Väike Pärnu linnas asuv põhikool. Igas klassis on umbes 20 õpilast, paraleele ei ole.

Koolil on oma haridustehnoloog olemas, kuid väikese koormusega. Seega saan teha mõningaid “põnevamaid” asju, milleks tal ei oleks aega.

Põhikool asub mulle sobivas kohas umbes 1km minu töökohast.

Tunnen mõningaid õpetajaid ja koolimaja, olen seal mitu korda aidanud remondi, koristamise või üritustega.

Kuigi olen töötanud kaks korda põhikoolis õpetajana, puudub mul kogemus haridustehnoloogiana. Hetkel töötan ülikoolis, seega on põnev vaadata haridustehnoloogi tööd põhikoolis, mis on teistsugune.